Två flaggstänger med den samiska flaggan och Svenska kyrkans flagga mot en blå himmel.
Foto: Gustaf Hellsing /Ikon

Åtaganden på lulesamiska

Svieriga girkko välggogisá

Biehtsemáno 2021 mierredij girkkostivrra gávtse ulmmetjállusa ma li tjaddnum Svieriga girkko ándagis ádnomusás sáme álmmugij. Märrádus sisadná gávtse välggogisá ulmmelin ja 40 miljåvnnå kråvnå bargguj lågen jagen. Märrádus sisadná doajmmaájggomusá joarkka bargguj vaj åledit. Svieriga girkko välggogisá jagijs 2022–2031 galggi hábbmiduvvat lahka aktavuodajn Sáme rádijn ja stiftaj.

Ájggo dajda välggogisáj la mierredit ulmmelijt ja jårkav ándagisádnomij. Svieriga girkko nanostuhttá dajna vaj dahkat struktuvrajt bargguj sissŋel Svieriga girkko ja dahkat dav aktavuodajn Sáme åvdåstiddjij. Dat gávnnu dárbbo bargguj guhkkásij luohtedibmáj ja åsskomij ja dárkestibmáj bihkusij ja oassálasstem dan boahtte aktisasj prosessaj. 

Sáme barggo Svieriga girkkon galggá åvddånahteduvvat daj gávtse badjeloajve ulmmetjállusij milta. Juohkka ulmmetjállusa vuolen vatteduvvá åna tjielggidus massta máhttá årrot gatjálvis. Barggomiella juokavta välgodibmáj tjielggiduvvi lagábut doajmmaájggomusán.    

1. Låhkåt evangeliummav sábmáj ja dajna sáme kultuvralasj sisanojn ja várojn sáme vuojŋŋalasj ja girkko tradisjåvnnåj

Váldet oasev Evangeliumas ietjas giela dåbdos laset njuolggavuodav hållamij ja dåbdduj dan gullevasjvuohtaj. Sáme giela dárbahi addnut ja tjalmostahteduvvat jubmeldievnnumijn ja tjoaggulvisá dåjman. Degu dal rámáttjállusa ja sálmma beras gávnnut sáme giellaj. Tjállusa sábmáj girkkodåjmagirjjen máhtti álkodit jubmeldievnnumav sáme giellaj. Sáme gåvåstahka, sáme girkkotradisjåvnå ja aj tjáledum dålkkuma tjállusijs viehkedi aledit gullevasjvuodav ja vaj addnuj dahkat evangeliummav kultuvralasj ja dåhkålasj vidjurijda.

2. Tjalmostahtte sáme vuojŋŋalasjvuodav, teologidjav ja girkko tradisjåvnåv sissŋel Svieriga girkko  

Tjoaggulvisá vuodo dåjma dárbahi tjadájduvvat dakkir vuogijn mij doarjju gullevasjvuodav ja tjalmostahttemav sámijs. Girkko tjállusa dárbahi tjáleduvvat várojn sáme vuojŋŋalasj ja girkko tradisjåvnåj milta nåv vaj ulmutja máhtti doarjjot sijá sáme iesjvuodav. Sáme vuojŋŋalasj ja girkko tradisjåvnå dárbahi tjalmostahteduvvat ja vároduvvat Svieriga girkkon.

3. Viehkedit vaj nanostuhttet, álgadit ja ådåstuhttet sáme gielajt Svieriga girkkoj dåjmajs  

Dan baktu vaj tjalmostahttet ja lasedit anov sámes tjoaggulvisá dåjmajn máhttá Svieriga girkko doarjjot vaj sáme giela nanostuvvi sijá dåjman. Dat la sierra ájnas dåjmajn ma li mánájda.

4. Lasedit máhtov ja dádjadimev girkko histåvrålasj aktavuodajs ja nuppástimev sámij vuosstáj ja vájkudimev dassta 

 Da ábnnasa ma li gárvedum girkko kárttimbarggon dárbahi juogeduvvat vaj máhtto lassán girkko histåvrålasj suttojs ja oassálasstemis nuppástimes sámij vuosstáj ja båhtusijt dajs vaj lassán máhtto Svieriga girkkon. Lasse máhtto máhttá lasedit vuojnnemav ja lasedit dádjadimev manen Svieriga girkko tjadájt ándagisádnomav dan aktavuodan sáme álmmuga vuossti. Dat aj máhttá årrot viehkken lasedit dádjadimev sahteulmutjijda, barggijda ja tjoaggulvisårrojda gatjálvisájn ma guosski sámijt ja sámij viessomvidjurijt ja girkko åvdåsvásstádusás doarjjot dåbddåstimev ja ándagisádnomav.

5. Lasedit máhtov ja várodimev iemeálmmukriektá vuogijda sissŋel Svieriga girkko ja sebrudagán 

Iemeálmmukriektá la oasse álmmukriektás degu aj ulmusjriektán. Várro ja tjuovvom iemeálmmukriektás la dárbulasj sosiála nanos sebrudahkaj Iemeálmmukriektá vuoge guosski stuor oasev sebrudakråsijs. Dat badjeloajvve máhtto iemeálmmuk prinsihpajda la dárbbo nanostuhteduvvat Svieriga girkkon. Svieriga girkko galggá gähttjalit várodit iemeálmmukriektá vuogijt sijá dåjman.  

6. Lasedit sámij vájkudimev ja oassálasstemav Svieriga girkkon  

Iemeálmmukriektá prinsihpa milta adni sáme riektáv iesjmierredibmáj gatjálvisájn ma guosski sijáv. Dat sisadná vaj Svieriga girkko dåjmalattjat vierttiji doarjjot ja gávnnat vuogijt sámij vájkudibmáj ja oassálasstemij girkko dåjmajs. Sámij oassálasstem mierredimijda li sierra vuorodum prinsihpa gatjálvisájn ma guosski sámijt.  

7. Nanostuhttet sámij mánáj ja nuoraj iesjvuodav ja vuojŋŋalasj åvddånimev

FN:a mánákonvensjåvnå milta adni sáme máná ja nuora riektáv vuojŋŋalasj åvddånahttemij. Siján la aj riektá sijá ieddnegiellaj ja åvddånahttemij kultuvralasj iesjvuodav. Doarjjoma ma nanostuhtti sámij mánáj viessomávov, iesjvuodav vuojŋŋalasj åvddånahttemav galggi doarjoduvvat.  

8. Doarjjot rájerasstim sáme girkkoiellemav  

Sáme li rádjogåbttjås álmmuk gudi viessu nieljen rijkan. Sáme vuojnni ietjasa degu álmmuk ja sáme tjadnusa li nannusa badjel rijkaj rájij. Svieriga girkko adná åvvå åvdutjis lahka aktavuodav sáme gatjálvisájn lutherska oabbágirkkoj Vuonan ja Suoman. Aktisasj nuorttarijkkaj sáme girkkobiejvijda bivddiduvvi aj ruossja sáme. Rájerasstim aktisasjbarggo nanostuhttá ja åvddånahttá sáme girkkoiellemav Svieriga girkkon ja danen viertti doarjoduvvat dåjmalattjat. Stuorep sáme girkko prosjevta, degu dal stuorep jårggålime, de la nuorttarijkaj aktisasjbarggo dárbbo.