Risttalaš olbmo friddjavuohta

Martin Luther bođii ovtta beaivvi ipmárdussii ahte Ipmila ja olbmo oktavuohta ii leat dilli maid ieža sáhttit olahit. Son bođii dan ipmárdussii ahte bissovaš oktavuohta Ipmila ja olbmo gaskkas lea vuoiggalašvuohta mii lea skeaŋkan olbmuide jáhku bokte.

En målning.
Foto: Kristina Strand Larsson /Ikon

Luther logai vuđolaččat. Suokkardalai buot biibalgirjjiid ja maid ovttaskas biibalvearssaid,  Psaltara. Galaterareivve, Romarreivve ja Hebrearreivve birra go proferssorin ráhkkanii logaldallamiidda Wittenbergga universitehtas. Muhtin beaivvi dáhpáhuvai, son oadnigođii biibalsáni ieža láhkái. Luthera ipmárdusa lávejit gohčodit reformatorálaš fuomášupmin. Ii giige dieđe goas dat dáhpáhuvai. Ja goas dal de leš dáhpáhuvvan, de dat dáhpáhus váikkuhii garrasit Luthera eallimii ja teologiijai. Čállosis “Risttalaš olbmo friddjavuohta” 1520 Luther čállá dan birra maid lea fuomášan.   

Guovttegeardán friddjavuohta

Luthera girjji váldoulbmil lea ahte risttalaš olmmoš oamasta guovttegeardán friddjavuođa go jáhkká Jesus Kristusii. Vuosttas friddjavuohta sulastahttá Luthera reformatoralaš fuomášumi, ipmárdus ahte jáhkku lea vuođđun olbmo eallimii, eaige su dagut. Luther deattuha ahte go olmmoš gullá evangeliuma ilu ja friddjan dahkki sániid Jesus Kristusa birra, de sáhttá luohttit Ipmilii ahte dat beastá suttus, vealggis ja jápmimis.

Álkimusat sáhttá dán čilget ahte Jesus ja olmmoš šaddet okta olmmožin jáhku bokte. Jesus váldá badjelasas olbmo iešvuođaid mat earuhit Ipmilis ja mat dolvot dan jápmimii; bahávuohta, suddu ja vealgi. Olmmoš fas oažžu Kristusa Ipmila iešvuođaid; vuoiggalašvuođa, agálašeallima ja ráhkisvuođa. Molsašupmi gohčoduvvo muhtumin ávdugas lonuheapmin dahje dat lihkolaš lonuheapmi. Lonuheami bokte oažžu Jesus olbmo suttuid ja velggiid ja olmmoš oažžu fas ođđa eallima ja ođđa eallin vejolašvuođa Jesusa bokte.

KRISTUSIN LEAHKIT IEŽÁIDE

Nubbi friddjavuohta risttalaš olbmos lea ahte dat oažžu jáhku bokte oasi Kristusa ráhkisvuođas, oaivvilda Luther. Kristusa ráhkisvuođa bokte boahtá hállu eallit Ipmila dáhtu mielde. Ipmil háliida ahte mii galgat ráhkistit guhtet guoibmáseame. Risttalaš olmmoš šaddá jáhku bokte ráhkislaččat láhttet ieža olbmuiguin. Dat háliida ja oažžu leat Kristos iežáide. Dat geahččala veahkehit nuppiid, ii dan dihtii ahte ipmil galgá liikot sutnje ja suttuid ándagassii ja agálaš eallima addit sutnje, muhto go Ipmil lea jáhku bokte addán sutnje dan. Ipmila ráhkisvuođa geažil geahččala dahkat buori iežáide.

Karin Johannesson                                 
Teaksta lea oaniduvvon. Olles teaksta gávdno (Ruoŧagillii)  www.svenskakyrkan.se/500-ar-av-reformation