Ná sáhttá girku doarjut du

Ruoŧa girku sosiálalaš bargu gohčoduvvo diakonian. Ulbmilin lea oassálastimiin, gudnejahttimiin ja aktasaš solidaritehtain gávnnadit olbmuiguin geat leat váttis eallindilálašvuođain.

Buohcceviesugirku

Dat gii lea morrašis dehe dárbbaha veahki sáhttá buohcceviesus váldit njuolga aktavuođa girkuin. Girku rohkoslatnja ja bargoveahka lea sadjosis buhcciide, oameolbmuide ja bargovehkii geat dárbbahit sierra ságastallama ja sielufuolaheami dehe háliidit oassálastit ipmilbálvalusain ja ruhkosiin. Báhpain, diakonain ja iežáin geat barget buohcceviesugirkus lea jávohisvuođabággu ja sii eai čále journálaid. It dárbbat leat risttalažžan beassat buohcceviesugirkui. Jos soamis ii sáhte boahtit rohkoslatnjii buohccivuođa dihte de báhppa sáhttá fitnalit su luhtte.

Du searvegoddi sáhttá muitalit eanet

Váldde aktavuođa searvegottiinat jos háliidat diehtit eanet sin sosiálabarggu birra.

Bargu seksualálaš veahkaváldima vuostá

Ruoŧa girku háliida doarjut mánáid, nuoraid ja rávvásiid geat leat vásihan veahkaváldima girkobirrasis. Seksualálaš veahkaváldimin adno juohkelágan seksualálaš givssideapmi ja rohcošeapmi, sihke lágahis dagut ja morálalaš vearrodagut. Seksuálalaš cuiggodeamit, geažuheamit ja fuomášahttimat nuppi olbmo miela vuostá adno maid veahkaváldimin. Ovdal doalahuvvui diehtu seksualálaš veagalváldima birra dávjá jávvásis. Ruoŧa girku háliida leat mielde botkeme jávohisvuođa seksualálaš veagalváldimiid birra, duostat duođaštit mii duođas sáhttá dáhpáhuvvat ja dahkat dasa juoidá.

Morašjoavkkut

Morašjoavku lea unna jovkkoš viđain gitta gávcciin oasseváldiin mat gávnnadit juohkit jurdagiiddiset ja dovdduideaset movt lea go manaha lagas oameolbmo. Joavku doallá vissis meari gávnnademiid hárjánan jođiheddjiiguin ja dát sáhttá heivet dasa gii lea manahan eallinguoimmi, máná dehe boares váhnema.

Girku bearašráđđeaddin

Ruoŧa girku bearašráđđeaddin lea buohkaide geain leat váttisvuođat lagas aktavuođaideasetguin. Sáhttá leat dakkárii gii lea náitalan dehe eallá ovttas nuppiin, earránan dehe earránaddi báraide, dasa geas leat váttisvuođat earráneami maŋŋil ja dasa geas leat váttisvuođat oameolbmuiguin. Bearašráđđeaddima mielbargiin lea jávohisvuođabággu ja sii eai ge čále journálaid.

Máŋggain alladási- ja gymnásaskuvllain riikkas gávdnojit skuvlabáhpat ja diakonat mat sáhttet doarjut ohppiid. Skuvlaáiggis ja dan maŋŋil sáhttet oahppit boahtit hupmat singuin visot áššiid birra, oahpus gitta identitehtii ja oskui. Loga eanet dás vuollelis makkár diliin Ruoŧa girku sáhttá doarjut du.

Sosiálalaš barggus girku maid gávnnada mirkoávnnasgeavaheddjiiguin ja sin oameolbmuiguin doarjuma ja veahkeheami dihte. Bargu sáhttá leat álggahit ságastallanjoavkkuid veahkaválddálaččat uhkiduvvon nisson- ja dievdoolbmuide ja veahkehit veagaid roassodiliin gos váhnemat ja mánát gillájit. Muhtimin searvegottit sáhttet maid ruđalaččat doarjut dárbbašedjiid.

Diakonain ja báhpain leat jávohisvuođabággu. Sii gávnnadit boarrásiiguin ja buhcciiguin, lágidit morašjoavkkuid ja ságastit ovttaskas olbmuiguin eallima iluid ja váttisvuođaid birra.

Sosiála barggus Ruoŧa girku doaibmá ovttas servvodaga máŋggaiguin sosiálalaš ásahusaiguin, eará girkuiguin ja oskusearvegottiiguin dehe eaktodáhtolaš servviiguin. Olu almmolaš bargosajiin dego universitehtain, heahtegádjunbálvalusas, soahteveagas, krimináladivššus ja poliissas lea vejolašvuohta gávnnadit báhpain.

Bearašráđđeaddin

  • Ruoŧa girku bearašráđđeaddin gávdno golmmalogi báikegottis miehta riikka.
  • Ii leat bággu leat oskkolažžan ohcat veahki.
  • Bárat sáhttet oažžut ráđiid nuvttá ja gitta njeallječuođi ruvnno hatti rádjái. Doaimmahagat gullojit searvegottiide ja ráđđeaddima hattit leat čatnon dasa movt ekonomiija lea ordnejuvvon.
  • Bearašráđđeaddit leat oahppan sosionomat, báhpat dehe psykologat. Akademalaš eksámena maŋŋil sii leat ožžon psykoterapiija- ja bárra- ja bearašráđđeaddinoahpu. Ovdal go virggálaččat dohkkejuvvo Girku bearašráđđeaddin de gáibiduvvo vihtta jagi hárjáneapmi bearašráđđeaddin Ruoŧa girkus ja oahppu eallinipmárdusáššiid birra.
  • Sullii guokteduhátvihttačuođi bára ja duhát ovttaskas olbmo aktavuođaváttisvuođaiguin ožžot veahki Ruoŧa girku bearašráđđeaddima bakte juohke jagi.
  • Maid ovttaskas olbmot sáhttet ohcat veahki aktavuođaváttisvuođaid dihte. Sáhttá guoskat dakkáriid go morraša jápmima dehe earráneami maŋŋil.

Doarjagat Ruoŧa girku foanddain ja vuođđudusain

Dasa gii áigu ohcat doarjaga foanddain jagis 2011, almmuhuvvojit geasi mielde dieđut, ohcanáigemearit ja skovit min ruovttosiiddus.