Prata med oss

Till innehållet

Jábmem ja hávddádus

Ij la råhtto. Lagámussan álu l suorgganam gå jábmem la dáhpádum. Sihtá dalága juojddá dahkat. Jali fámoduvvá. Aktisasj bagádus la vuorddet plánimijn. Gávnnu ájgge dádjadittjat.


Ij gávnnu duolla vuohke surggahit – gájka surggahip iehtjama milta ja nubbe ij la buorep jali nievrep nuppet vuoges. Dárbahip dádjadit ja guorrasit mijá suorgov dåmadip umassláhkáj.  Máhttá almmusit gávkasvuoda hámen ja dármedisvuohta dan birra mij ij lim goassak javladum jali dagádum, márjju moarre gå l guodedum. Máhttep aj dåbddåt gähppánimev, jus jábbmek lij mälggadav skihpam ja jábmem boahtá tjoavddalibmen.

Ságastibme härrájn jali diakonajn
Jábmema åvdån la luondulasj mij guoktáladdap ja ballap. Gå suorgos ja jábmemis dejvadallap de ietjájduvvap goappátjagá rubmahij ja sielluj. Muhttijn suorggo dåbddu ilá låssåt aktu guoddet. Härrá ja diakona li hárjjánam ulmutjit duosstot vájves vidjurijn ja siján la sjávovälggogisvuohta.  Aktavuodav vállde ietjat bájkálasj tjoaggulvisájn.

Aktavuodav válldet tjoaggulvisájn
Buoremus la jus lagámusá ietja aktavuodav válldi tjoaggulvisájn ja dajna härrájn majt sihti galggá hávddádit. Máhttá de aktan diŋŋgot biejvev hávddádusjubmeldievnnuj ja lagámusá álgos diehti sij oadtju dav härráv majt sihti. Ij la dárbbo diŋŋgot härráv ja ájgev hávddádus- jubmeldievnnuj hávddádusdåjmadagá baktu.

Vuostasj dahko
Åvdebut agev mannin njuolgga härrá lusi gå soames jámij. Dálla diedet jábmemav bájkálasj värrofábmudahkaj. Jus sihtá prosessav álgadit de l buorre  vuostasj dahko. Tjáledi hávddádim- ja kremerimaduodastusáv mij la rávkadum  hávddádussaj. Värrofábmudagás oadtju aj ietjá ássjetjállagijt nåv gåk registaroasev ( dárbulasj báŋŋkaaktavuodaj), jábmemduodastusáv ja berajguoradallamav (dárbulasj maŋebut jábbmegaoabmetjállagij).

Rubmahav ienemusát skihpadåhpe, dievnastusdåhpe jali, fällamin, polijssa hállduj válldá. Dåjmadi vaj rumáj la doalvodum jábbmegijhuodnahij vani dárbaha dán mutto mierredit gisto oasstema birra. Máhttá ráfen plánit hávddádusáv. Ájnas la hivástahttet, sierraláhkáj viessoma maŋemus hivástahttemin – jábmemin. Dalloj máhtti dábe ja symbola hávddádusá måhken jaskadussan ja doarjjan årrot låsså ja surgulasj hivástahttemin.

Giedde Gåvvå: Maria Svensk

Gå viessom ietjájduvvá

Dáhpádusá ma ietjájduhtti mijá viessomav máhtti stuorámus ávos jali tjiegŋalamos surgos bájnedum. Gå ådå ulmusj riegát ja fuolkke lassán ådå sebrulattjajn jali gå venak jábma ja viessom dåbddu låssåt.
Svieriga girkko sihtá doarjjan ja viehkken årrot ájnas- muhttijn låsså - vidjurijn majt viessom midjij buktá.
Svieriga girkko sihtá dårvvon årrot ávon ja surgon ja máhttá, sijá ritualaj ja symbolladagoj, doarjjan ja viehkken årrot gå mijá viessoma ietjájduvvi.
Jubmela gieresvuohta ja hukso gåbttjå gájkka ulmutjijt viessoma umasslágásj ájgijn.

Hávddádusdoajmma

Svieriga girkko l oajvvedåjmadiddje hávddádusdoajmmaj ålles rijkan, ietján gå Stockholma stádan ja Tranåsan manna kommuvnna l oajvvedåjmadiddje.
Hávddádusoajvvedåjmadiddje åvdåsvásstet iehtjádij siegen fállat hávddesajev, hávddádimev, kremerimav ja lanjáv hávddádussermoniddjaj. Mávsedum la hávddádusmávso baktu majt gájka máksi juska vil la sebrulasj Svieriga girkkon jali ij. Jus jábbmek lij sebrulasj Svieriga girkkon de li aj girkko ietjá dievnastusá nåvkå.

Statistihkka:
Hávddádusáj låhko jahkáj: bájken 90 000. Oasse dagádum Svieriga girkko årniga milta l bájken 80%. Ednamhávddádusáj låhko: bájken 24 000 (bájken 120/bäjvváj), bájken 25 % hávddádusáj ålles lågos.

Hávddádus

Hávddádus la gåbdemus perspektijvan vuohke stuovagit jábbmegav hállduj válldet ja symbolladago gasskavuodajn dasi.
Hávddádus la ållesvuohta mij máhttá juogeduvvat gålmån umasslágásj oajvvesuorgen: praktijkalasj dago, hávddádusseremoniddja ja hávddádibme.
Plánim, praktijkalasj gárvedime ja aktidibme l jábbmegaoame åvdåsvásstádus. Dajna máhttá hávddádusentreprenerra viehkedit.

Hávddádusseremoniddja mij la härrás lájddidum girkkon jali kapellan la gåhtjudum hávddádusjubmeldievnno. Mávsedum la juo girkkomávso baktu ja jus jábbmek lij sebrulasj Svieriga girkkon de danen älla duodde gålo.