Prata med oss

Till innehållet

Jaememe jïh juvleme

Ij leah man fuehpie. Gellien aejkien lïhkemes slïekth ålvehtehtieh jallh gåavvarostoeh gosse guhte sealadamme. Sijhtieh maam joem dallah darjodh. Gellien aejkien dellie raeriem åadtjoeh vuertedh. Tijje gååvnese ussjedidh.


Hearrine jallh diakonine soptsestalledh
Gosse guhte sealadamme dellie iemie jaemiedistie bïlledh jïh båasarostedh. Gosse sårkosne jïh jaememe mijjem jaksa dellie dovne bolle jïh sealoe vaajveminie. Muvhtine sårkoe domtoe löövles oktegimsie guedtedh. Hearrah jïh diakonh leah vaane almetjh råakedh nemhtems staelpine jïh dej leah dïedte sjeavohth årrodh. Soptsesth dejnie dov byjreske åålmeginie. Ij vuekie gååvnese guktie sårkodh – gaajhkesh dam darjoeh jïjtjene vuekien mietie, jïh ij akte vuekie buerebe mubpeste. Mijjieh daarpesjibie guarkedh jïh daejredh sårkojne ovmessie vuekiej mietie barkebe. Muvhth gåavvarostoeh jïh vaejviedieh dan åvteste ij leah gåessie gænnah jeehti jallh darjoeji dam maam sijhtieh jiehtedh jallh darjodh, muvhth aaj måeresne oktegh sjïdteme. Aaj maehtebe geahpanidh, jis dïhte gie sealadamme guhkiem skïemtjeles orreme jïh jaememe skeamtjohkem dellie lutnjeste.

Govlehtidh åålmeginie
Bööremes jis fuelhkie jïjtse åålmeginie govlehtieh jïh dejnie giem sæjhta hearrine edtja årrodh gosse juvledh. Dellie aaj maahta ektesne raeriestidh mij biejjide juvleme-gyrhkesjimmiem utnedh jïh fuelhkie åvtelh-bodti daejrieh hearram åadtjoeh maam sijhtieh. Ij daarpesjh hearram jïh biejjiem juvleme-gyrhkesjæmman juvleme-byråen tjïrrh dongkedh.

Voestes maam darjodh
Åvtesne dallegh hearran gåajkoe mïnnin goss guhte sealadamme. Daan biejjien dan byjreske skaehtie-åajvohkasse bievnede. Maahta hijven årrodh dejnie aelkedh gosse processem juhtiehtidh. Desnie vihtiesti juktie luhpiem åtna åemie-almetjem juvledh jallh jis båeltedh. Skaehtie-åajvohkistie aaj jeatjah tjaatsegh åadtjoeh goh daaroen registerutdrag (daerpies gosse baanghkine soptsestidh), vïhtesjimmie guhte sealadamme jïh gieh dan fuelhkieh (daerpies aerpie-juakose).

Jïjnjemes aejkien skïemtjegåetie, servicegåetie jallh jis faaradamme polise bollem gorrede. Vuartasjieh juktie bolle bïltegåatan båata, juktie ij ennje daarpesjh ussjedidh gæstoem åestedh. Dellie maahta raeffesne ussjedidh guktie juvledh. Vihkeles gåvnahtidh, sjïere gosse minngiegeatjesne – jaememe. Dellie voeth jïh vuekieh gosse juvledh soelkedasse maahta årrodh jïh dåarjedidh gosse sårkosne.