Foto: Alexander Leijon /Ikon

Jápmin ja hávdádus

Hávdádusas mii čoahkkanit jápmima ja massima váras. Mii dahkat earredearvuođaid lagas olbmos mii lea vádjolan ja guođđit su Ipmila háldui.

Hávdádusdoaimmahat ja girku doarjjan

Lagas olbmo jápmin lea okta dain stuorimus rievdadusain eallimis. Sihke hávdádusdoaimmahat ja searvegoddi gávdno dutnje doarjjan ja veahkkin. Sii veahkehit du viidáseabbo. Hávdádusdoaimmahat gaskkusta oktavuođaid searvegottiin ja lea veahkkin várret hávdebáikki ja báhpa. Jus don háliidat hávdádus galgá leat sámegielat dahje guovttegielat báhpas de galggat dieđihit dan hávdádusdoaimmahahkii dahje du searvegoddái nu árrat go vejolaš.

Máksá ruđa barggahit hávdádusdoaimmahaga ja oamiolbmot máhttet ieža mearridit man muddui sii háliidit barggahit hávdádusdoaimmahaga ja makkár bálvalusaid sii dáhttot geavahit. Ieš hávdádusa Ipmilbálvalus báhpain ja girkus lea nuvttá, jus dat guhte lea jápmán leai miellahttu Ruoŧa girkus.

Rahkkanit hávdádussii

Dalle go hávdádus ja girku dahje kapealla lea várrejuvvon váldá báhppa oktavuođa oamiolbmuiguin. Ráhkkanan dihte hávdádussii lea buorre čoahkkanit ruovttus dahje girku lanjas. Lea dehálaš báhppa oažžu lasi dieđuid dan birra gean áigu hávdádit ja makkár sávaldagat oamiolbmuin leat hávdádusa hárrái. Ságastallamis hupmet das movt hávdádus galgá dahkkot ja dan jápmán olbmo eallima ja jápmima birra.

Sivdnidit hávddi

Hávdádus addá vejolašvuođa moraštit ovttas, giitit ja dahkat earredearvuođaid. Musihkas, lávlumis ja rohkohallamis lea stuorra árvu ja dat addet jeđđehusa dalle go guođđá dan jápmán olbmo Ipmila háldui.

Jus oamiolbmot leat válljen kremerema de čađahuvvo dábálaččat olles hávdádusa Ipmilbálvalus girkus dahje kapeallas.

Jus oamiolbmot leat válljen gisttuin hávdádit de máhttet olbmot Ipmilbálvalusa loahpas ovttas vázzit hávdái ja luoitit gisttu dohko. Muhtimin lea kremeren, erenoamáš ákkaid dihte, juo čađahuvvon ovdal hávdádeami ja dalle lea hávdádusas gutnalihtti gisttu sadjái. Lihti máhttá luoitit eatnamii hávdádusa Ipmilbálvalusa loahpas.

Lága jelgii galgá hávdádus dahkkot ovdal go okta mánnu lea gollan jápmimis. Go lea kremerejuvvon de luitet dávjá gunaid eatnamii easka maŋŋil, muhto maŋemusat ovdal go okta jahki lea gollan kremerema rájis.

Muitobodda

Hávdádusa Ipmilbálvalusa maŋŋá máhttá dovdot buorre čoahkkanit juhkat hávdádusgáfe, ovdamearkka dihte searvegotti lanjas dahje oamiolbmuid luhtte. Muitobottas beassá gávnnadit ustibiiguin ja fulkkiiguin ja ovttas muittašit su guhte lea jápmán. Jus oamiolbmot dáhtot maiddái báhpa searvat muitoboddii de lea buorre ilmmuhit dan juo ovdal hávdádusa.

Visodii lea áigi, lea áigi buot dasa mii almmi vuolde dáhpáhuvvá.

Sárdnideaddji 3:1

Eanaš searvegottiid lanjaid máhttá nuvttá várret muitobottaide. Dása máhttá diŋgot guossuhanbálvalusa hávdádusdoaimmahaga dahje searvegotti bokte.

Hávdádusa maŋŋá

Ollugat geat moraštit vásihit váddáseamos áigi lea easka hávdádusa maŋŋil. Guorosvuohta. Du lahka leat dalle searvegotti báhpat ja diakonat. Ollu searvegottiin leat maiddái moraštanjoavkkut. Dain máhttá juogadit jápmima ja massima vásáhusaid ja daid dovdduid maid juohká earáiguin geat leat morrašis. Ii ovttasge leat dárbu leat okto. 

Dieđut hávdádusdoaimmaid birra

Man láhkái dahkko hávdádus Ruoŧas? Mii hávdádusdiva lea ja maid dat siskkilda?

Loga eambbo hávdádusa birra dás.

Go eallin rievdá

Dáhpáhusat mat rievdadit min eallima sáhttet leat báinnahuvvon stuorimus iluin dehe čiekŋaleamos morrašiin.
Go ođđa eallin riegáda ja veahka oažžu ođđa lahttu dehe go lagas olmmái jápmá ja eallin dovdu lossadin.
Ruoŧa girku háliida leat doarjjan ja veahkkin dehálaš – ja muhtimin váttis – diliin masa eallin min doalvu.
Ruoŧa girku háliida leat dorvun ilus ja morrašis ja sáhttá, iežas rituálaiguin ja symbolalaš daguiguin, leat doarjjan ja veahkkin go min eallin rievdá.
Ipmila ráhkisvuohta ja fuolla gokčá visot olbmuid eallima sierralágan muttuin.

Hávdádusdoaimmat

Ruoŧa girku lea vástideaddjin hávdádusdoaimmain olles riikkas, earret Stockholma gávpogis ja Tranåsas gos gielda lea vástideaddjin.

Hávdádusvástideaddji galgá earret eará ordnet hávdesaji, hávdádeami, kremerema ja báikkálaš hávdádusseremoniija. Dát máksojuvvo hávdádusvearuin man juohkehaš máksá leažžá go miellahttun Ruoŧa girkus dehe ii. Jos jámet lei miellahttun Ruoŧa girkus de leat maid girku eará bálvalusat nuvttá.

Hávdádus

Hávdádus lea, viidámus mearkkašumi mielde, vuohki bistevaččat gieđahallat jámeha ja daid dábiid mat gullojit dasa.

Hávdádus lea ollislašvuohta man sáhttá juohkit golmma sierralágan oaiveosiide: praktihkalaš dagut, hávdádusseremoniija ja hávdádeapmi.
Plánen, praktihkalaš ráhkkaneamit ja ovttastahttin lea jápminviesu ovddasvástádus. Hávdádusfitnodat sáhttá veahkehit daiguin áššiiguin.

Hávdádusseremoniija man báhppa jođiha girkus dehe kapeallas gohčoduvvo hávdádusipmilbálvalussan. Jos jámet lei miellahttun Ruoŧa girkus de dát lea juo máksojuvvon girkovearu bakte ii ge buvtte liige goluid.

Vuosttaš veahkki morrašis (Nordsamiska)

Konkrehtalaš guigosat mat geahpidit morašdeaddji luhtte