Närbild på en samisk brudbukett som hålls av en brud i samisk bröllopsklänning.
Foto: Fia Kaddik /Ikon

Fiesstim

Pláni gus jugálvisáv? Tjuovvus vuorbbe! Dán bielen gávna diededimev girkkojugálvisá birra.

Girkkojugálvis

Buorisboahtem basodittjat dunnu gieresvuodav ja válldutjit Svieriga girkkon. Girkkofiesstidijn härrá ja gájkka jugálvisguosse råhkåli dunnu gállasjvuoda åvdås gállasjvuohtajáhtoj maŋŋela ja dåj rájadallabihtte dunnu mannuj buorissjivnnjádusáj.

Rávkalvis fiesstimij girkkon la binnemusát nubbe válldárijs la sebrulasj Svieriga girkkon.Vájku nubbe gullu ietjá girkkuj jali jáhkkuj ij la härránis girkko fiesstimij. Svieriga girkko fiessti goappátjagá homo- ja heteroseksuálalasj párajt.

Gånna?

Sihtabihtte gus válldut girkkon, jávrregátten jali ietjá sajen? Aktavuodav vállde tjoaggulvisájn gånnå sihtabihtte válldut ájge bále jugálvisá åvddåla ja giehtto dunnu sávaldagáj birra. Fiesstimgirkko ma ienemusát árvvon li viertti diŋŋgot juo jagev åvddåla.

Fiesstimgirkko ja fiesstim la ienemusát mávsok. Jus sihtabihtte sierraásadimijt majn li duodde gålo de máhttebihtte sjiehtadallat mávso birra tjoaggulvisájn.

Fiesstim sámegiellaj jali guovte giellaj

Sihtabihtte gus dunnu fiesstimav sámegiellaj jali guovte giellaj? Aktavuodav vállde tjoaggulvisájn gånnå sihtabihtte fiesstiduvvat ja javlle dåj sihtabihtte guovtegielak härráv. Härrá máhttá aj dunnuv viehkedit sálmajt ja lávllagijt guovte giellaj válljit. Vierttibihtte härráv diŋŋgot ájge bále, sierraláhkáj jus ájggobihtte giessejugálvisáv adnet.

Ájnas páhppára!

Fiesstiduvátjit dárbaj nåv gåhtjodum härránisgähttjalimev. Dav oadtjobihtte värrodåjmadagás/Skatteverket. Härránisgähttjalimduodastus la fámon 4 máno almodimes. Aktan härránisgähttjalimduodastusájn värrodåjmadahka rádjá aj blankehtav diededibme máddonamá birra mij galggá ruoptusrájaduvvat tjáledum värrodåjmadahkaj fiesstima åvddåla. Gå galggabihtte härrájn gávnadit ságastittjat fiesstima birra de máhttebihtte vaddet härránisgähttjalimduodastusáv sunji. Duodastusáv hähttu adnet fiesstimij.

Gå párra mij galggá galggá fiesstiduvvat tjielggiba sunnu sidodijt nubbe nuppev iehttset de sjaddaba välggogisá gállasjvuohtaj ja rahtjat aktisasj lihkkuj. 

Girkko buorissjivnnjádus gállasjvuodas mij la juo dáhpájduvvam

Jus lihppe juo válldum, buojkulvissan magistráhtajn jali ietjá rijkan, de máhttebihtte oadtjot girkko buorissjivnnjadusáv dunnu gállasjvuodas Svierigin. Gállasjvuoda buorissjivnnjádus sjimustahttá fiesstimjubmeldievnastusáv.

Le gus dujna gatjálvisá fiesstima birra?
Aktavuodav válde duv tjoaggulvisájn/församling.

Girkkolasj fiesstim la gålmmå oases:

Álggo oasse l gå härrá buorisboahtemav sávvá guossijda ja gállasjguojmmepárraj. Härrá ságas gállasjvuoda ja gieresvuoda birra – ristalasj vuojnos. Rámáttevsta ma li gieresvuoda ja gállasjvuoda birra lågåduvvá härrás jali muhtem iehtjádis.  

Nuppen oasen gállasjguojmmepárra sjaddá aktijvalasj. Goappátja oadtjoba vásstedit gatjálvisáv jus sihtaba válldut nubbe nuppijn. De suormas/suormmasa vatteduvvá/i härráj gut låhkå råhkålvisáv dan/daj badjela åvddål gå vatteduvvá/i ruopptot gállasjguojmmepárraj. Såj anedibá aktan suormmasav gå javllaba sunnu jáhtojt nubbe nubbáj. Härrá duodas (nanustahttá) gállasjvuodav gå javllá ”dåj lihppe dal boadnjásj ja áhkásj”

Goalmát oasen gállasjguojmmepárra oassálasstá härrá ja tjoaggulvisá huvsos. Dagáduvvá råhkålvisáj ja buorsissjivnnjádusáj báktu. Ienemusát härrá aj fiessimhålav ådåfiesstidumpáráj vaddá.
Ienemus  gállasjguojmmepára sihti vájkudit fiesstimseremoniddjav vaj dåbddu persåvnålasj. Ienemusát dagáduvvá rámáttevstaj, divtaj, sálmaj ja ietjá musijkka válljima baktu mij vaddá dav dåbdov majt hálijdi.

Ienemusát muhtem venagav jali berrahav divtav lågådi jali spieledit muhtem musijkkabiehkev masi lijkkuba. Girkkkon älla sierralágásj vuojno gåktu gállasjguojmmepárra vállji fiesstimav hábbmit. Gätjástus la viesso musijkka l buorep dåbddoalediddje gå báddidum.