Ärkebiskopen skymtar mellan fanor inne i Uppsala domkyrka.
Foto: Magnus Aronson/ Ikon

Ursäktstal på umesamiska

Almatjijgüjme gávnadimen Jesus giähtjij sïjjan tjelmijde. Nåvtie byörrabe mïjjah áj dahkkat. 
 
Luvkasevaŋgeliuvmisne leä nyssanen bïjrra mujttalis, juhkka lühkkiejahgákttsie jábieh lij krukŋuot urrame, idtjij gïnná buöktietamme tjüvvielguv njuelgget, ïntán tjuovvarij geähttjat jïjtjase juelgijde jah giäjnuon müldiev. Idtjij gåssiek vuejnieh värijde jah almiev. Jesus südnje sårdna. Gávnadidtjat suv tjelmijde die lïdtja buelvij nelle luajttádamme jah åradiejjievs bïjjás jårggalamme. Sådna lij suv duahttame jah die åjbmadij vuosts bálien lühkkiejahgákttsie jäbij miŋŋiele tjüvvielgassuv njuelgget.  
 
Jesus gávnadij almatjijgüjme geähttjamen sïjjan tjelmijde. Nåvtie byörrabe mïjjah áj dåmiedit, gåssie gávnadehpe almatjijgüjme. Dalluoj mïjjan krukŋuotjüvvielgh njuelggetuvvijeäh jah lussads májsáh luöjttietuvvijeäh.  
 
Üdne Sverjen gïrkkuon åjvviebiskåhppane dïjjan uvdasne tjuodtjuv, sämij ålbmage, jah dåbdastuv mïjjah IEHPIE LEÄH gávnadamme dïjjijgüjme mïjjan tjelmijgüjme dïjjan tjelmijde. Åjvástallame lehpe, ehpe nïnnuosïkta tjudtjame rarisman ja dulmademij vuösstie. Vihkkiene mïjjan krugŋuotjüvvielgijde leäh meäddiemah, majddie guöddiebe. Biäjjame lehpe harbmade lussas májsájde dïjjan nelle. Lussadahttáme lehpe dïjjan máddarijde skámuojne jah bákttjasijgüjme, mah árbbine buolvaste bualvvije leäh manname. 
 
Gühkkies ájgiev iejmie lam sïjttame jallá åjbmadamme dab dájjadit. Iejmie mïjjah vuejnieh. Iejmie mïjjah guvlh. Báktjage dájđđiet jühtte Sverjen gïrkkuo leä åssieveälgguogassine dühkketimen álbiedemijde jah dulbmasijde. Gïrkkuo, máb iehtsiebe, leä meädduogassine nåv iädna geärddamassijde.  
 
Ságastallamat 2011 miŋŋiele lehpe ieniebuv mïjjan velgij ja vásstádassij bïjrra åhppame, ájdnasïkta uhttsademen båktta jah tjállagijne vurkadamme jah vuösietamme Vitboken barguosne De historiska relationerna mellan Svenska kyrkan och samerna jah villie Nomadskolebok-barguosne ”När jag var åtta år lämnade jag mitt hem och har ännu inte kommit tillbaka”- Minnesbilder från samernas skoltid. 
 
Udnátje vïhttanasstiemij miŋŋiele majddie guvllame lehpe, dájđđiebe gïrkkuon siäbrástallamuv sämij dulmademijde. Sárjieh, vájvieh, skábmuo, jïjtjase vuöliedemendåbdduo, mårrie jah lussas mujtuoh leäh sádnáh. Gåssie beähttáme lehpe sámien ålbmaguv die lehpe gájkaj mïjjan Sjüvgŋiediejjiev ájaj beähttáme. Mïjjah ehpe leäh jáhkkuogassine urrame åhpadisålmájvuodasne. Ehpe leäh gulddalamme äjles Vuajgŋanassan stiäđasurruomuv sjüvgŋiedemesne. 
 
Sverjen gïrkkuo bijjielegiähtjij sámien vuajgŋanisvuoduv. Ehpe leäh sámien åbbájne viäljijne Jübmelen gåvvuv vuajdnáme, ájnat vïggijmeh sïjjuv iänabelåhkkuokultuvran vuegij mehte ussjadallat. Lehpede mïjjijde mujttalamme nágguojårggalemij bïjrra krisstaladtjevuohtije jah koloniálak dáruojduhttieman bïjrra. Sámienkultuvruv vuöliedijjen jah dan dehte áj sámiengiäluv, duöjiev jah tjyöhpadahkkuv bijjielegehttjen. Iejmie mïjjah dájjadamme dïjjan deähttielis ekttijvuoduv Sjüvgŋiedijjije jah iädnamijde. Iejmie mïjjah guarggame jühtte sámien vuajgŋanisvuohta vujdnije árggabiejvij daguojne. Mïjjah ehpe leäh geähttjame dïjjan tjelmijde.  
 
Dáb mïjjah üdne dåbdastehpe jah dasstie ánddágassuv ánuotuv Sverjen gïrkkuon uvdaste. 
 
Sverjen gïrkkuosne lij ájnas åssie nomádesküvlij jah bárgguoståbuoj vuođuotemesne jah dåjmatemesne. Sámien mánáh tjuovvarijjen jïjtjaseäh fuelkij siädduosvuoduv guöđđiet jah sosiálak seäbrrievuohta båŧkánij. Gïrkkuogïrjjáj tjálietemen mulsadijjen sámien nammijde dáruon nammijgüjme, masstie lij giälla-, identitiähta- jah kultuvrragáhtuome buhtasine.  
 
Dáb Sverjen gïrkkuo üdne dåbdaste jah dan uvdaste mïjjah ánddágassuv ánuotehpe. 
 
Sverjen gïrkkuosne lij ájnas vïdnuo üksijde rahppat nálliebiologijde. Mïjjan dullatje uvdastiejjieh jïjtjaseäh bájdniemenfámuov jah vieksiesvuoduv ednen syöbradahkkasne dårjuotidtjat nállie- jah koloniálak vuojnuojde, masstie almatjeárvuon jah almatjij vuogasvuodan vuöliediebmie lij buhtasine.  
 
Dáb Sverjen gïrkkuo üdne dåbdaste jah dan uvdaste mïjjah ánddágassuv ánuotehpe. 
 
Gïrkkuon dullatje uvdastiejjieh bäjjen sámien  bátsadassij tjühkkemuv nálliebiologak årijgüjme jah nåvváj näggemijgüjme. Bátsadassh biäjatuvvajijjen dávvierevuorkájde jah iätjáh institusjuvnijde, jah leäh villie üdnek dajsne ájmuojne, almatjeárvuov vuöliedimen. 
 
Dáb Sverjen gïrkkuo üdne dåbdaste jah dan uvdaste mïjjah ánddágassuv ánuotehpe. 
 
Iädnamválddiemedåjbma massa Sverjen gïrkkuosne lij åssie dahkkadij sämij iädnamij biäjstuov jah sieldies därbbegij ävkkemuv. Fábmuostájgiesvuodanvádnie juhkka tjuovuoj leä villie üdnek bájdnáme sämij máhttielisvuohtije jïjtjaseäh árbbieiädnamijde jah iälátassijde várjjalit. Sverjen gïrkkuon dühkketemijne siäradellen mühttieme sämijde jiätjá sämijste. Dáhta sämij tjuölddieme siärra ålbmagenüsijde leä bájdnáme lágabiäjadiäbmáje jah ”lapp ska vara lapp” -politïjkan vyjjarijde, maj buhtasine villie üdnek leä báktjas sämij gaskasne.  
 
Üdne dab dåbdastehpe jah dab månna Sverjen gïrkkuon uvdaste ánddágassuv ánuotuv. 
 
Mab dahkkame lehpe ij dahkkak bátsieh. Valla mïjjah dåbddabe sáŋardiemiev åsáladtjevuodaste Sverjen koloniálak histurjaste. Dåbddabe sáŋardiemiev guh ehpe viäjjáme jallá sïjttame sádniesvuoduv duasstuot geähttjaminne tjelmijgüjme tjelmijde. Meädduogassine ássjiebielliene dåbdastehpe mïjjan morálak vásstádassuv jah gárviesvuoduv akttane barggat riäktan jah riäktsfyördagvuodan uvdaste. Dahttak ussjuolmassijne sïjttabe dájđđiemijste åsiev válddiet, jukkh båhtije uhttsademesne jah sádniesvuodankommisjuvnasne jijtteäh.  
 
Sámien ráđien båktta Sverjen gïrkkuosne, ráđiestemij miŋŋiele Sámiendiggien byöladahkkijgüjme jah sámienorganisasjuvnijgüjme jah villie gïrkkuostïvran nïnnuostuvvamen tsaggie jah áj gájkka lühkkiejahgulbma stïfttastïvrij dühkketemijne, månna dan biejvien ánddágassuv ánuotuv Sverjen gïrkkuon tjađđa. Aktbálliene vaddiebe dïjjijde dállie gákttsie jáhtuoh båhtije lühkkie jäbijde. Mïjjah sïjttabe vaj mïjjan gïrkkuo, güssnie dïjjijste sühttsh áj lehpede syöbraladtjh, galggá åsáladtjine sjaddat vïdnuoste ieniebe riäktsfyördage ürdnegst sämijde jïjtjaseäh ållies riäktuv álgguoålbmagine nikttet.  
 
Guh mïjjah üdne ánddágassuv ánuotehpe die ij leäh mïjjan fámuosne dájđđiet gükttie dïjjah duostuodehpede dab. Ehpe mïjjah sïjth vásstádassuv rávkkat ehpe gïnná gåssie jallá maggáruv sjaddá.  
 
Dan rájjáje råhkkalehpe Jübmieluv jah dïjjuv jühtte iηηje dájvváj beässabe tjelmijgüjme tjelmijde gávnadit. Vaj ehpe mubbádastieh üvdiebe iejjiemijde. Njuorranehpe guh vuöjdniebe Jesusuv buelvij nelle luajttádimen njuelggetjit krukŋuot urrame almatjijde. Dah mïjjijste juhkkh guöddiebe geärddijij májsájd jah dah mïjjijste juhkkh gïrkkuon nammasne dahkktuvvame májsájd guöddeäh.  
Mühttiemh mïjjijste leäh meädduogassij májsájd guöddieminne jah mühttiemh leäh sïjjij májsájd guöddieminne, juhkkh gïllájeäh nïdduojste. Vaj máhttiebe dåbddat Kristusuv mïjjan lahkkijmussij gaskasne. Vaj mïjjah akttane vuöjdniebe värijde jah almiev. 
 
Üdne buelvij nelle luajttádehpe dïjjan uvdasne dåbdastimen Sverjen gïrkkuon bahhádaguojde gühkkies likttemenbárguon giäjnuov vádtsátjit.  
 
(Gïrkkuotjåhkaniebmie biskåhppijgüjme jah jiätjáh tjuödtjieleäh/ luajttádeäh buelvij nelle.) 
 
Mïjjah ánuotehpe ánddágassuv Sverjen gïrkkuon sámien ålbmagen dulmademij uvdaste.  
 
Sjávuoturruome.  
 
(Ánddágisádnuomen hålla jah veälgguogisvuodij tjiälgstiebmie váddietuvvajeäh.) 

Läs ursäktstalet på svenska

Ärkebiskopen skymtar mellan fanor inne i Uppsala domkyrka.

"Vi ber om ursäkt"

I försoningsarbetet ber Svenska kyrkan det samiska folket om ursäkt. Läs ursäkten på svenska, nord-, syd-, lule- och umesamiska, samt engelska.