Prata med oss

Kontakt

Svenska kyrkan Besöksadress: Sysslomansgatan 4, Uppsala Telefon: 018-16 95 00 E-post till Svenska kyrkan

Jourhavande präst

Kyrkan kan hjälpa dig. Akut samtals- och krisstöd.

Till innehållet

Vihaheapmi

Heajat leat feasta. Muitun olles eallimii. Ii fal beare sudnuide geat náitaleaba muhto maid sogaide ja olbmáide.


Muhtin báhpat sáhttet dan dihte gieldit ahte moarsi láidejuvvo áhčistis áltárii. Ruoŧas lea árbevierrun ahte náittosbárra  vázzá áltárii ovttas, dego mearkan das ahte nissonolmmoš ieš vállje dievdoolbmo ja dievdoolmmoš  ieš vállje nissonolbmo ja ahte soai eaktodáhtolaččat ja dásseárvvolaččat vázziba vihaheapmái.

Ruoŧas mii báinnáhallat earenomážit amerihkálaš kultuvrrain. Dát vuhtto maid máŋggaid headjabáraid gáibádusain heajaid birra. Dábálaš jearaldat lea sáhttá go moarsi diktit áhčis  láidet su áltárii. Ii mihkkege Ruoŧa girkus gieldde dán vieru, muhto ábuha jurddahit makkár mearkkašupmi dán dagus lea. Álggu rájis dát vierru boahtá dan áiggis go nissonolbmuin ii lean mearridanváldi ja ovddasvástádus nissonolbmos ná guđđojuvvui áhčis boadnjái.

Sierralágan árbevierut

Hoahpuid siste dát sáhttá šaddat vuogas boddu headjabárrii go beassába guođđit plánema oanehažžii ja jurddašit eanet juste dan birra manin náitaleaba jur gaskaneaskka. Báhppii dát lea buorre vuohki oahpásnuvvat buorebut  olbmuiguin ja nu oažžu buori vuođu vihahansárdnái. Ságastallan sáhttá leat girkus dehe ruovttus headjabára luhtte. Jos lea headjabára luhtte, de láve dábálaččat dollot liige čoahkkin girkus vai besset ságastallat seremoniija birra báikki nalde.

Vihahanságastallan
Ovdal girkolaš vihaheami lea álut vihahanságastallan gos báhppa ja headjabárra plánejit vihaheami. Makkár teavsttaid galgá válljet, makkárat galget lohpádusat leat, gii dahká maid ja goas? Dábálaččat báhppa láve maid jearrat headjabáras movt ja goas soai oahpásnuvaiga,  masa soai earenomážit liikuiga goabbat guoimmisteaskka, maid soai láveba dahkat ovttas.

Gávdnojit buorit vejolašvuođat hábmet persovnnalaš ipmilbálvalusa vihaheapmái. Muhtin headjabárat háliidit čállit iežaset lohpádusaid, lávlut lávlaga nubbi nubbái dehe dahkat juoidá maid nu persovnnalažžan. Vuođđun  lea ahte  ipmilbálvalus galgá čađahuvvot iluin ja giitevašvuođain eallima ja ráhkisvuođa skeaŋkka ovddas headjabárrii ja gussiide.

Girkolaš vihaheapmi lea symbolalaš ipmilbálvalus. Ipmila ja visot vihtaniid ovddas moai lohpidetne goabbat guoibmáseame dikšut ráhkisvuođa ja  doarjut goabbat guoibmáseame olles eallima. Moai rohkadalle Ipmila buressivdnádit munno náittoslihtu  ja veahkehit daiguin váttisvuođaiguin maid bohtet munno eallimis.

Girkolaš vihaheamis leat vuođus golbma oasi:

Álgooassi lea gos báhppa váldá vuostá gussiid ja headjabára. Báhppa hupma náittoslihtu ja ráhkisvuođa birra – mat dat leat risttalaš perspektiivvas. Báhppa dehe muhtin eará lohka biibalteavsttaid ráhkisvuođa ja oktavuođa birra.

Nuppi oasis headjabárra lea aktiiva. Goappešagat oažžuba vástidit jearaldahkii háliideaba go náitalit gaskaneaskka. De addiba suorbmasa/suorbmasiid báhppii gii lohka ruhkosa daid badjel ovdal go addá daid ruovttoluotta náittosbárrii. Soai doallaba ovttas suorbmasa seammás go addiba lohpádusaid goabbat guoibmáseaskka. Báhppa duođašta de náittosdili virggálažžan sániiguin “doai leahppi dál isit ja eamit”. 

Goalmmát oasis bárra ožžo váldit vuostá báhpa ja searvegotti beroštumis. Dat dáhpáhuvvo  ruhkosiiguin ja sivdnádusain. Dávjá báhppa doallá maid vihahansárdni easkka náitalan bárrii. Eanas headjabárat háliidit hábmet vihahanseremoniija nu ahte dat dovdo persovnnalažžan. Dan láveba dahkat biibbalteavsttaid, divttaid, sálmmaid ja eará musihka válljemiin mat addet dan dovddu man háliideaba.

Dávjá diktiba muhtin olbmá dehe fuolkki lohkat divtta dehe ovdanbuktit muhtin musihkkabinná masa liikoba. Girkus eai leat earenomáš oaivilat movt headjabárra válljeba čađahit vihaheami. Buorre tipsa lea ahte ealli musihkka addá buoret dovddu go báddejuvvon.